• OMX Baltic−0,21%262,46
  • OMX Riga1,09%887,15
  • OMX Tallinn−0,2%1 691,9
  • OMX Vilnius−0,06%1 003,01
  • S&P 500−0,19%5 702,55
  • DOW 300,09%42 063,36
  • Nasdaq −0,36%17 948,32
  • FTSE 100−1,19%8 229,99
  • Nikkei 2251,53%37 723,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%103,41
  • OMX Baltic−0,21%262,46
  • OMX Riga1,09%887,15
  • OMX Tallinn−0,2%1 691,9
  • OMX Vilnius−0,06%1 003,01
  • S&P 500−0,19%5 702,55
  • DOW 300,09%42 063,36
  • Nasdaq −0,36%17 948,32
  • FTSE 100−1,19%8 229,99
  • Nikkei 2251,53%37 723,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%103,41
  • 15.12.15, 06:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Riigikogulasele sobib rendiauto

Riigikogulastele autode rentimisega säästaks riik aastas kümneid tuhandeid eurosid ning kodanikud loendamatul hulgal närvirakke, kirjutab BCS Auto OÜ juhatuse liige Vahur Randveer.
Vahur Randveer
  • Vahur Randveer Foto: Erakogu
Praeguse korra kohaselt saavad riigikogu liikmed 3475eurosele kuupalgale lisaks kuluhüvitist 30 protsendi ulatuses palgast. Tehtud kulutused on vaja tšekkide esitamisega ära tõestada. Rahvaasemik, kes kas ei taha või ei viitsi väikeste tšekkide kogumise ning esitamisega vaeva näha, esitab iga kuu ühe suurema dokumendi, näiteks autoliisingu- ning kütusetšekid.
Vähemalt kord aastas lahvatab skandaal, kui ajakirjandus lappab kuluhüvitiste saamise nimel esitatud tšekke ning toob neist välja sotsiaalset närvi torkivaid näiteid. Tänavu sügisel läks õiguse ja õigluse nõudmise kisa niivõrd valjuks, et riigikogu vanematekogu otsustas – edaspidi võib riigikogu liige oma auto igakuisest liisinguarvest lasta hüvitada kuni 450 euro suuruse osa. See otsus pole ei liha ega kala, sest kuluhüvitiste süsteem ei luba selle raha eest autot osta. Või vähemalt pärast saadikuvolituste lõppemist seda saadikule jätta. 450 eurot kuus teeb nelja aasta peale aga 21 600 eurot, päris soliidse summa. Seega, rahva õiglustunne on ka tulevikus riivatud.
Riigile kasulik
Lahendus on lihtne: riigikogu kantselei võtku rahvasaadikutele sõiduvahendid pikaajalisele rendile. Riigihanke korras muidugi, mis tähendab, et senise 450 igakuise euro eest saaks ilmselt vägagi kobeda sõiduki.
Riigi seisukohalt on pikaajaline autorent tavapärasest liisingulepingust parem, sest kõik sõidukiga seotud kulud väljenduvad konkreetses kuuarves – autoga seoses ei ole tulemas ühtki ootamatut lisaväljaminekut. Peale selle, et jooksvad kulud on kontrolli all, ei kaasne pikaajalise rendilepinguga esimese sissemakse kulutust, ei ole lepingutasu ning ka lepingu lõpetamine keeruline või kulukas – rendilepingu lõpupäeval antakse auto lihtsalt üle ja kõik.
Paketti ehk kuumakse sisse on võimalik pikkida hulgaliselt lisateenuseid: liiklus- ja kaskokindlustus, korralised hooldused, auto viimine hooldusesse ja sealt toomine, asendusauto hoolduse ja remondi ajaks, tehnoülevaatused, kindlustusjuhtumine käsitlemine, kogu perioodi rehvid ja nende hooajaline vahetamine ning ladustamine, GPS-positsioneerimine ja elektroonilised sõidupäevikud, soodustusega kütusekaart, perioodiline autopesu jne.
Riigikogulasele kasulik
Riigikogu liikmele on kasulik võtta auto pikaajalise rendilepinguga, sest siis ei pea riigikogulane autoga tegelema – ta ei pea vahetama õli, kojamehi ja rehve, ta ei pea autot hooldusesse viima ega seda sealt tooma – kuna need tööd tehakse tema eest ära, saab ta keskenduda põhitegevusele.
Riigikogu liikme igakuine sissetulek on piisav, et oma luksusevajadusi ise rahuldada – kelle seisus, kuvand või enesetunne ei luba alla Mercedes-Benzi, BMW või Lexuse linnamaasturi muud sõidukit kasutada, käigu jala. Või ostku ise omale seisusekohane sõiduvahend.
Autoriga seotud ettevõte rendib autosid (toim)
Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT ja Elioni, ACE Logisticsi, Combimilli ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.09.24, 18:11
Freedom Holding Corp. tegevjuht Timur Turlov: Kas tehnoloogiahiidude ajastu on lõppemas?
USA aktsiaturud koonduvad suurimate tehnoloogiaettevõtete ehk “suure seitsmiku” ümber, kuhu kuuluvad Apple (AAPL), Microsoft (MSFT), Alphabet (GOOG), Amazon (AMZN), Nvidia (NVDA), Meta Platvormid (META) ja Tesla (TSLA). Neist kuus suurema aktsiad moodustasid käesoleval aastal S&P 500 indeksi koguväärtusest 28%, mis on märkimisväärne kasv võrreldes 2011. aastaga, mil suurest seitsmikust oli 13%-ga esikümnes vaid kolm ettevõtet. Kas ja kuidas on olukord ajapikku muutumas ning kas tehnoloogiahiidude ajastu on lõppemas, heidab pilgu Freedom Holding Corp. tegevjuht ja Freedom Finance Europe asutaja Timur Turlov.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele